Käisime lastega laadal. Ja peale seda ka surnuaial. Vanaema on juba 6 aastat surnud. Ja nüüd oli talle hauakivi ära pandud. Talle ja vanaisale. Poiss hakkas uurima, et mis see on. Ja iss ütles talle et seal on emme vanaema maetud. Sellele järgne tavapärane küsimustetulv: aga miks on mulla all? Aga miks suri ära?
Iss seletas et vanavanaema oli vana ja väga haige. Nüüd tuli vastuseks aga vanaema ei ole haige. Ma rahustasin, et sinu vanaemad ei ole jah. Aga minu vanaema oli väga haige ja väga kaua. Nüüd ta tudub hästi rahulikult seal mulla all. Iss lisas et lilled kasvavad kõhu peal... Ja mulle see lause meeldib - lilled kasvavad kõhu peal.
KUi me haualt ära tulime, siis jäid meist sinna maha lilled, põlev küünal ja pisikesed jalajäljed ümber kivi. Järeltulevad põlved...
No comments:
Post a Comment