Iss: "Rongi rattad ragisevad, rrrrr....."
Paulinski: "Rongi rattad ragisevad, lllll...."
Sunday, July 27, 2008
Muumid
Poiss kukkus 1. mail redelilt maha. Hakkas katuselt alla tulema (nagu sadu ja sadu kordi varem) ja komistas, libises paar pulka allapoole ja siis lõi jalgadega vastu põrandat ning kukkus pikali. Otsa ees oli marrastus ja laps ise ehmunud. Iss võttis ta sülle ja pärast pisikest nuttu jäi ta magama. Ning siis ärkas üles ja oksenda. Iss pakkis asjad kokku ja tuli linna. Algul läksime traumapunkti Maarjamõisas ning seal öeldi meile pärast 1,5 tunnist ooteaega, et kui midagi katki pole, siis tuleb hoopis Lunini tänavale minna... nojah. Seal ootasime uuesti umbes pool tunnikest ja lõpuks vaatasid arstid ta läbi. Muhk otsaees oli juba päris pirakas. Igaks juhuks otsustati teha kompuutertomograaf. Kuna selleks on tarvis hästi rahulikult lamada, tuli lapsele panna kanüül (unerohu jaoks). Kanüüli paneku ajal nuttis poiss ja kisas tädile: "Miks sa mulle haiget teed? Jäta mind rahule!" Ja mul oli temast nii-nii kahju. Tähelepanu kõrvale juhtimiseks rääkisin talle Muumidest, oleme neid DVD-sid ikka ja jälle arvutis vaadanud. Rääkisin, kuidas väike My tahtis jääneitsit näha ja peaaegu ära külmus... Poiss pisut kuulas, kuid siples elu hinnaga edasi. Lõpuks oli kanüül paigas (teine juba, esimene läks viltu). Ja tuli kiirabiauto, mis meid Maarjamõisa suurde majja viis. Seal tehti talle täisnarkoos (ei nõustunud rahulikult lamama) ning monitore paika pannes rääkis kiirabionu: "Vaata siin on telekas, ei tea mis sealt küll tuleb?" Ning samal ajal vajus poiss ära. Kui ta paar tundi hiljem ärkas (vahepeal olin juba teada saanud, et pole midagi tõsist, imekerge põrutus - jälle vedas), siis oli lapse esimene mure: "Emme! Aga telekast ei tulnudki muumisid..."
Monday, June 23, 2008
Lilled kõhul
Käisime lastega laadal. Ja peale seda ka surnuaial. Vanaema on juba 6 aastat surnud. Ja nüüd oli talle hauakivi ära pandud. Talle ja vanaisale. Poiss hakkas uurima, et mis see on. Ja iss ütles talle et seal on emme vanaema maetud. Sellele järgne tavapärane küsimustetulv: aga miks on mulla all? Aga miks suri ära?
Iss seletas et vanavanaema oli vana ja väga haige. Nüüd tuli vastuseks aga vanaema ei ole haige. Ma rahustasin, et sinu vanaemad ei ole jah. Aga minu vanaema oli väga haige ja väga kaua. Nüüd ta tudub hästi rahulikult seal mulla all. Iss lisas et lilled kasvavad kõhu peal... Ja mulle see lause meeldib - lilled kasvavad kõhu peal.
KUi me haualt ära tulime, siis jäid meist sinna maha lilled, põlev küünal ja pisikesed jalajäljed ümber kivi. Järeltulevad põlved...
Iss seletas et vanavanaema oli vana ja väga haige. Nüüd tuli vastuseks aga vanaema ei ole haige. Ma rahustasin, et sinu vanaemad ei ole jah. Aga minu vanaema oli väga haige ja väga kaua. Nüüd ta tudub hästi rahulikult seal mulla all. Iss lisas et lilled kasvavad kõhu peal... Ja mulle see lause meeldib - lilled kasvavad kõhu peal.
KUi me haualt ära tulime, siis jäid meist sinna maha lilled, põlev küünal ja pisikesed jalajäljed ümber kivi. Järeltulevad põlved...
Wednesday, April 2, 2008
Algaja meikija
Mulle ei meeldi eriti end värvida. Igasugused puudrid ja tushid... Kasutan neid suht vähe. Ma ise vabandan end välja, et ma EI oska. Ja tegelikult ma ei leia, et oleks väga vaja ka.
Saalake on vist 2-3 korda näinud, kuidas emme "näo pähe teeb" (no viimati minu meelest jõulu ajal). Ja arvestades tema noorust, ei oleks ma iial arvanud, et see talle meelde on jäänud.
Aga TÄNA.
Olime mõlemad vannitoas, mina mässasin oma nunovildihakatisega ja tema üritas mind "aidata". Lõpuks nägi ta, et ma tema abi ei vaja (oskasin ise asja lörri keerata) ning ta otsis endale muud tegevust. Täitsa kogemata oli riiuli äärde jäänud väike taburet ja sellele ronides ulatus pisike preili täpselt minu meigiasjadeni. Mina muudkui sättisin oma lillekesi ega vaadanud tema poolegi. Minu loogika kohaselt ei oleks ta mingil juhul tohtinud selle riiulini ulatuda, enamgi veel - ta ei oleks tohtinud neid asju lahti saada (keeramisliigutus).
Aga sai.
Kui mina pilgu tõstsin ja tema tegevust uurima asusin, oli ta ühe näopoole ripsmetushiga juba kokku tõmmanud (ise püüdlikult peeglisse vahtides) ning asus just teise silmaümbruse kallale - minu ehmunud karjatuse peale ("SAALA!"), torkas ta ripsmeharja otse silma. Oi kus ma ehmatasin!!! Pisike kohe peadpidi kraanikaussi ja rohkelt vett näole ja silma (see preilile endale eriti ei meeldinud). Tundus, et saime silmad puhtaks. Enda lohtuseks ja tuleviku tarbeks: parim valik ON tundlikele silmadele mõeldud tush!!!
Nüüd rändsid näomaalimistarbed riiuli võrra kõrgemale. Ehk siis: aasta-paari pärast uuesti?
Saalake on vist 2-3 korda näinud, kuidas emme "näo pähe teeb" (no viimati minu meelest jõulu ajal). Ja arvestades tema noorust, ei oleks ma iial arvanud, et see talle meelde on jäänud.
Aga TÄNA.
Olime mõlemad vannitoas, mina mässasin oma nunovildihakatisega ja tema üritas mind "aidata". Lõpuks nägi ta, et ma tema abi ei vaja (oskasin ise asja lörri keerata) ning ta otsis endale muud tegevust. Täitsa kogemata oli riiuli äärde jäänud väike taburet ja sellele ronides ulatus pisike preili täpselt minu meigiasjadeni. Mina muudkui sättisin oma lillekesi ega vaadanud tema poolegi. Minu loogika kohaselt ei oleks ta mingil juhul tohtinud selle riiulini ulatuda, enamgi veel - ta ei oleks tohtinud neid asju lahti saada (keeramisliigutus).
Aga sai.
Kui mina pilgu tõstsin ja tema tegevust uurima asusin, oli ta ühe näopoole ripsmetushiga juba kokku tõmmanud (ise püüdlikult peeglisse vahtides) ning asus just teise silmaümbruse kallale - minu ehmunud karjatuse peale ("SAALA!"), torkas ta ripsmeharja otse silma. Oi kus ma ehmatasin!!! Pisike kohe peadpidi kraanikaussi ja rohkelt vett näole ja silma (see preilile endale eriti ei meeldinud). Tundus, et saime silmad puhtaks. Enda lohtuseks ja tuleviku tarbeks: parim valik ON tundlikele silmadele mõeldud tush!!!
Nüüd rändsid näomaalimistarbed riiuli võrra kõrgemale. Ehk siis: aasta-paari pärast uuesti?
Põmm
Kas sinu ema oli ka selgeltnägija, kui sa väike olid?
No minul küll on meeles kuidas ta aeg-ajalt ennustas: "Kui niimoodi õue lähed, hakkab sul külm. Kui sa sealt veest eemale ei tule, kukkud sisse. Kui sa kingapaelu kinni ei seo, kukkud maha." Ja nii edasi ja edasi. Ning mina, mina tulin hetk hiljem lõdisedes ja tilkuva ninaga tuppa, kukkusin tiiki või siis käisin suure mürinaga käpuli. Vot nii.
No nüüd on siis käes aeg, kus see hämmastav võime on pärandunud mulle. Ja ma kasutan seda üliagarasti:
"Tibu tule palun sealt tooli pealt maha- muidu kukkud.Tibu tule toolilt ära. TIBU, emme käskis toolilt maha tulla!" Ja hetk hiljem teeb tibu: PÕMM.
No minul küll on meeles kuidas ta aeg-ajalt ennustas: "Kui niimoodi õue lähed, hakkab sul külm. Kui sa sealt veest eemale ei tule, kukkud sisse. Kui sa kingapaelu kinni ei seo, kukkud maha." Ja nii edasi ja edasi. Ning mina, mina tulin hetk hiljem lõdisedes ja tilkuva ninaga tuppa, kukkusin tiiki või siis käisin suure mürinaga käpuli. Vot nii.
No nüüd on siis käes aeg, kus see hämmastav võime on pärandunud mulle. Ja ma kasutan seda üliagarasti:
"Tibu tule palun sealt tooli pealt maha- muidu kukkud.Tibu tule toolilt ära. TIBU, emme käskis toolilt maha tulla!" Ja hetk hiljem teeb tibu: PÕMM.
Sunday, March 30, 2008
Halb enesetunne
Olin haige, voodist suuremat välja ei tulnud, magasin palju. Ja lapsed otsisid endale ise tegevust: võtsid suure ploki post-it-e ja kleepisid kõik laiali, igale paberile on paar kriipsu peale joonistatud ka...
Subscribe to:
Posts (Atom)