"Emme miks see tädi kannab kussutissi?"
"Mida?"
"Miks tädi kannab kussutiski?"
Vaatan telekaekraaani. Seal ratsutab parasjagu naine, kes kiidab Kosmodiski omadusi.
Noh, aga miks ta siis kannab seda....
"Tädil on selg haige."
Ja järgneb tavapärane miksitamine... (miks selg haige, miks sai aia...jne).


Mõne päeva eest hakkasin poisiga pahandama, kui too hüppas diivanilt lauale ja sealt edasi tugitoolile. Pisut hiljem hakkasin mõtlema... Mõtlema sellest kuidas lapsena sai koos vanema vennaga köögis omamoodi ringmängu tehtud. Mängu reegel oli selline: põrandat ei tohi puutuda. Nii saigi ronitud mööda köögikappi üle pliidi ja valamu, üle tabureti, üle köögilaua, hüpatud järgmisele taburetile ja jälle köögikapile ronitud, ikka ringiratast ja kui lõbus oli... Aga nojah, silmakirjalik nagu ma olen: oma lapsele ma seda mööblil mürgeldamise lõbu ei luba (huvitav, mitte ei tule meelde, kus toona mu vanemad olid, tõenäoliselt tööl, nemad poleks seda kindlasti lubanud).